Eesmärkide seadmine - kust alustada?

Eesmärkide seadmine samm 1 – Mida me tahame?

Eesmärkide seadmine algab oma soovide sõnastamisest. Esimene samm kuhugi suunas liikumiseks on vaja teada, et kuhu me siis liigume. Mis on see, mida me tahame saavutada? Kas me tahame suurendada ettevõtte käivet, kas me tahame tõsta projektide kasumlikkust, kas meie jaoks on oluline vähendada tööjõu voolavust või suurendada klientide rahulolu. Või on meie suuremaks sihiks panustada rohkem vastustundlikkusse ettevõtlusesse ja keskenduda eesmärkides sotsiaalsetele ja keskkondlikele teemadele.

Selleks, et oma soove õigesti sõnastada on meil vaja kõigepealt mõista, millist probleemi me lahendame. Alustades eesmärkide seadmist probleemide leidmise ja grupeerimisega, aitab see luua konteksti, millised teemad üldse vajavad tähelepanu. Siin juures tuleb aga olla tähelepanelik ja mõista, et probleem on juba tagajärg ning selleks, et eesmärgid saaksid õigesti paika on vaja kõigepealt mõista, mis on probleemi põhjustaja. Põhjuste väljaselgitamiseks on sobivad tööriistaks tiimi retrod ehk tagasivaatavad kohtumised, mille raames kaardistatakse, mis on täna hästi ja mis on see, mida on vaja teha paremini.

Eesmärkide seadmine samm 2 – Miks me seda tahame?

Selleks, et meie soovidel oleks suurem  toetuspind ja me ei takerduks esimeste tagasilöökide taha on vaja luua selge arusaam, millised väärtused ja suurem visioon on meie soovide taga? Kas meie tahtmise taga on sisemine soov kasvada ja areneda ja olla parem versioon iseendast nii inimestena kui ettevõttena või  on arengumootoriks välised tingimused näiteks konkurentsi näol? Siinjuures on oluline mõista, et sisemine soov areneda annab eesmärkidele alati suurema sügavuse ja toetuspinna, kui väline PEAB.

Seega oluline aspekt millele eesmärke püstitades mõelda on, miks me seda tahame. Mis me tahame ettevõtet kasvatada, miks me tahame kasumlikkust suurendada, miks me tahame, et tööjõu voolavus oleks väiksem või klientide rahulolu suurem?

Kas me teeme seda ainult sellepärast, et meie jaoks on oluline rohkem raha teenida või on selle taga suurem mõte. Kas kasumlikkuse suurendamise suurem eesmärk on maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist palka ja tööjõu voolavuse vähendamine on oluline selleks, et ettevõttes oleks suurem ühtsus ja tiimitunne ja see läbi paremad tulemused? Võib ju vastata, et jah, selle jaoks me selliseid eesmärke püstitame, kuid kui rõhuasetus on õiges kohas on oluliselt suurem võimalus, et eesmärgid võetakse meeskonna poolt paremini omaks.

Kui on loodud selge arusaam miks üks või teine eesmärk vajalik on, võimaldab see kõikidel seotud osapooltel paremini samastuda ja hoida suurt pilti. Heaks abistavaks tööriistaks on siinkohal OKR metoodika. Võimalus teha tööd, millel on tähendus eelkõige inimese enda jaoks suurendab üldist õnne- ja rahulolutunnet. Mõlema aspekti koostoime suurendab märkimisväärselt töötajate pühendumust, mis omab omakorda olulist mõju sellele, et suurendada eesmärkide saavutamise tulemuslikkust.

Eesmärkide seadmine samm 3 – Fookus!

Kui me tegeleme kõikide asjadega korraga on meie tähelepanu hajutatud ja tulemused kahjuks ka. Ehk siis fookus. Tulemused on kiiremini saavutatud, kui fokusseerime ennast ühele teemale korraga. Ja olles sealjuures kindlad, et valitud fookus on õige. Kuidas siis tulla toime piiratud ressurssidega olukorras, kus kõike oleks vaja ja kohe? Jõuame välja prioriteetide seadmiseni. Abistavaks tööriistaks on siinkohal näiteks Eisenhoweri maatriks, mis aitab teha vahet asjadel, mis on kiired ja mis on olulised. Keskendumine ühele teemale korraga aitab suunata kogu meeskonna tähelepanu ühe konkreetse ülesande lahendamisele suurendab tõenäosust jõuda püstitatud eesmärkideni ning kogeda sellega kaasnevat eduelamust. Viimane on samuti oluline pühendumuse komponent.

Eesmärkide seadmine – Kokkuvõte

Eesmärkide seadmise edukust saame mõõta kui vaatame kahte poolt – me teeme õiget asja ja me teeme asju õigesti. Kindluse esimeses punktis annab meile see, kui käsitleme probleemi kui tagajärge ning enne eesmärkide seadmist loome ühise arusaama tegelikust põhjusest. Tulemuste mõõtmine on selge ja läbipaistev, kui rakendame OKR metoodikat nii eesmärkide seadmisel kui regulaasete hindamiste läbiviimisel. Asjade õigesti tegemine vajab aega ja kogemust, kas meie organisatsiooni kultuur toetab õppimist ja sealjuures eksimist, et õppida suurendada oma enesekindlust ning kasvada ajas paremaks?