Mis asi see vastutus üldse on ning mille eest mina saan vastutuse võtta?
Wikipeedia järgi on vastutus tagajärgede kandmine OMA tegude või tegemata jätmiste eest.

Põhjus-tagajärg seos

Esiteks on vaja mõista, et kõigepealt on teod ning nendele järgneb tulemus. Igal asjal on alati põhjus ning põhjusel on alati tagajärg. See on loodusseadus.

Kui mina ise vastutan tagajärje eest, siis võtan vastutuse, et olen oma mineviku valikute ja otsustega loonud olukorra, kus ma täna olen. Jah, seal olukorras on ka teised inimesed, aga nemad on kõrvaltegelased, sest nad võimaldavad mul kogeda seda, mille ma endale olen valinud.

Mina vastutan enda valikute ja otsuste eest. Kui ma olen tagajärje ehk tulemusega rahul, on tavaliselt kõik hästi. Aga mis siis, kui ma ei ole rahul?

Minu teod ja tegemata jätmised

Teiseks on vaja mõista, et vastutada saab ainult OMA tegude ja tegemata jätmiste eest.  Ma saan vastutada ainult selle eest, mida mina teen ning ma ei saa ega tohi võtta vastutust selle eest, mida keegi teine tegi või tegemata jättis.

Ma ei saa valida, kuidas teine inimene käitub, seega ei ole võimalik ka selle eest vastutust võtta. Ammugi ei ole võimalik valida seda, mida teine inimene mõtleb või tunneb ning selle eest vastutada.

Ometi võtame väga sageli vastutuse teise inimese eest läbi selle, kui jätame midagi ütlemata või tegemata, sest kardame teise inimese reaktsiooni, teadmata milline see üldse on. 

Ma usun, et meil kõigil on olukordi, kus lõpuks julgust kokku võttes oleme mõne ebamugava teema lauale toonud ja pärast siiralt üllatunud, kuidas teine inimene reageeris. Olgu selleks siis palgakõrgenduse küsimine ülemuselt või oma vaatenurga väljendamine kallimale.

Minu mõtted, minu tunded, minu teod

Kolmandaks on meil vaja mõista, et tegudeni ja tegemata jätmisteni viib meid see, mida me mõtleme ja tunneme.

Positiivne mõtteviis tekitab meis hea tunde, negatiivne mõtteviis seevastu halva tunde.

Kui tunneme ennast hästi, siis me näeme valikuid ja võimalusi ning see paneb meid tegutsema. Ennast halvasti tundes istume “pimedas laua all” ning ei näe seda rikkalikku pidulauda, mis on meie jaoks kaetud ehk ei näe võimalusi. Oleme ohvrimeelsuses ja süüdistame teisi.

Kui mõtlen, et minu kohtumine kliendiga ei suju ilmselt nii, nagu ma soovin, loon ma juba eelduse, mis suure tõenäosusega ka täitub, sest ma ju ootan sellist tulemust.

Kui minu mõtted enne lavale astumist on meelestatud positiivselt, ma tunnen ennast enesekindlalt ja usun, et inimestele meeldib see, millest ma räägin ning nad elavad kaasa, siis ilmselt see ka nii saab olema.

Meil on väga suur võimalus teha palju eeltööd oma peas ja seda nii positiivselt kui negatiivselt. Oskus on teha seda targalt ja teadlikult, sest minu mõtetest ja tunnetest sõltuvad minu tulemused.

Kuidas võtta vastutus tulemuse eest, millega ma rahul ei ole?

Esimene ja kõige olulisem samm on aktsepteerimine. 

Seda eelkõige mitte ainult peas ja mõistusega, vaid päriselt ja oma kehas. Me ei saa muuta oma mineviku valikuid ja otsuseid, kui väga me seda ka ei sooviks. Aga saame luua endale teistsugust tulevikku ja selleks saame teha juba täna uusi valikuid ja otsuseid valides seda, mida päriselt soovime.

Teiseks saame valida oma suhtumise tulemustesse. 

Meil on valik, kas me näeme head või halba. Kas suhtume positiivselt või negatiivselt. Sealhulgas võivad ka näiliselt väga halvad asjad olla olulised murdepunktid selleks, et jõuda selleni, mida soovime. 

Jäädes tulemuste osas neutraalseks ja nähes pigem head, saame teha tasakaalukamaid (loe: emotsioonivabasid) otsuseid tuleviku osas.

Keerulistes olukordades võib meid edasi aidata Lennart Meri tuntud ütlus “Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.”

Kolmas tähtis samm on mõista, mis tõi meile kehva tulemuse. 

Siinkohal on oluline tuua välja kõik mõjutajad ning teha seda võimalikult neutraalselt, sest ükski mõjutaja ei ole teistest tähtsam, küll on mõne teguri mõju suurem kui teisel. 

Näiteks oli kehva viljasaagi mõjutajaks nii halb ilm kui ka kehv seemne kvaliteet. Esimest meil mõjutada ei ole võimalik, teist aga küll, tehes teistsuguse ostuotsuse.

Samuti on oluline teadvustada kõik see, mida me konkreetse teema kohta usume või arvame ehk mis on meie hoiak. Kui me juba eos eeldame ja ootame, et selle aasta müügitulemused saavad olema keskmisest madalamad, siis kuidas saaksid olla tulemused teistsugused?

Lisaks võivad olla mõjutajad nii loogilised kui taju põhised. Ma tegin selle otsuse või valiku selle pärast, et see tundus minu jaoks sel hetkel õige. Kas ma usaldasin sealjuures oma sisetunnet või lähtusin oma mõistusest ja loogikast?

Neljandaks on vaja viia fookus iseendale. 

Kui ma ei saa võtta vastutust selle eest, mida keegi teine mõtles, ütles või tegi, siis ma ei saa seda ka muuta. Aga ma saan muuta seda, mida mina teen ja kuidas ma asjadesse suhtun.

Mida saan mina teha alates tänasest teistmoodi ning milline mõtteviis toetab mind selle muudatuse sisse viimisel?

Ma saan teha teistsuguse valiku, kui ma midagi ostan. Kas ma lähtun toote ostmisel kvaliteedist või hinnast?

Kas ma usun (ja seda päriselt ning keha tasandil), et minu otsus toob mulle soovitud tulemuse?

Viiendaks: tee otsus!

Siin on oluline mõelda ja tunnetada, mida ma tegelikult tahan. Soovitud tulemust ei too mulle see, kui ma tegelikult ei ole päriselt kindel, kas see on see, mida tegelikult soovin.

Kui ma ronin mäe otsa, aga see mägi ei ole tegelikult see mägi, mille otsa ma soovin ronida, siis ma jõuan küll kohale, aga suure tõenäosusega ei koge ma seda oodatud õnne ja rahulolu tunnet kohale jõudes. Valides kohe alguses õige mäe või vähemalt suuna mäe poole liikumiseks, hoiab kokku väga palju ressurssi, alahindamata sealjuures kogemuse olulisust.

Kokkuvõtteks

Oluline on vältida enesesüüdistamist, sest see ei vii edasi. Vaja on teha teistsuguseid otsuseid ja valikuid. See on meile kõigile kättesaadav tööriist, mis annab tulemuse, kui seda teadlikult kasutada. Mis kehvasti, see uuesti!

Meil ei ole väga palju häid eeskujusid vastutuse võtmisel, aga leia see üks, kes saab sellega hästi hakkama. Vastutuse võtmine on oskus ja seda saab õppida.

Kui ma võtan vastutuse, siis ma olen vaba. Olen vaba välistest piirangutest, mida mina ei saa mõjutada. Vabadus on see, mis annab tiivad ning teeb kõik võimalikuks.

Loomulikult on kõige lihtsam mitte võtta vastutust ning süüdistada, hädaldada ja õigustada. Kuid sellest ei muutu kahjuks midagi paremaks mitte kellegi jaoks. Kehvad tulemused tulevad ikka ning nõiaring jätkub.

Vastutuse võtmine ei ole lihtne, sest see eeldab iseendale otsa vaatamist ja oma valikute ja otsuste tunnistamist ning enda mustrite ja traumadega tegelemist. Aga see on võimalik, kui on olemas tahe.

Kas oled valmis võtma vastutuse oma elu eest ja tegema teadlikke valikuid, mis viivad sind soovitud tulemusteni? Toetan sind coachina, et saaksid avastada, kuidas oma mõtteviisi ja tegudega luua rahuldustpakkuv elu.