Strateegia koostamine – play to win

Strateegia koostamine – play to win

Strateegia koostamine - mängi selleks, et võita

Sellest artiklist leiad ülevaate, milline näeb välja strateegia koostamine “Mängi selleks, et võita” (ingl. Playing to Win ehk P2W) raamistikus. Artiklis on toodud välja sammud, millel raamistik põhineb ning kirjeldatud lühidalt iga sammu sisu.

Roger Martin ja  A.G. Lafley poolt kirjeldatud strateegiliste valikute tegemise raamistik P2W esitab 5 küsimust:

Kuidas meie edu välja näeb?

Kus me mängime?

Kuidas me võidame?

Milliseid võimekusi on meil vaja arendada edu saavutamiseks?

Milliseid juhtimissüsteeme on vaja edu saavutamiseks?

Nende definitsioon käsitleb strateegiat kui “tihedalt integreeritud valikute kaskaadi, mis positsioneerib mängija oma turul ainulaadselt, et luua jätkusuutlik eelis ja kõrgem väärtus võrreldes konkurentidega.” Eeldus on, et need valikud peavad omavahel kokku sobima ja üksteist loogiliselt toetama. 

P2W raamistik on parem, lihtsam ja palju tõhusam viis mõelda strateegiast kui tavaline strateegiline planeerimine ning on seeläbi juurdunud paljudes maailmas edu saavutanud ettevõtetes. Autorid väidavad, et plaan võib kindlasti strateegiat täiendada, kuid strateegia tegelik mõte on suurendada eduvõimalusi, tehes keerulisi kompromisse ja selgesõnalisi avaldusi selle kohta, mida otsustate teha ja mida mitte teha – ja miks või miks mitte otsustate teha — selleks, et optimeerida olemasolevate, kuid alati piiratud ressursside kasutamist.

ettevõtte strateegia koostamine - 10 väljakutset

On oluliselt erinev, kas me mõistame strateegiat kui terviklikku valikute tegemise protsessi või  kõikehõlmavat plaani. 

Ettevõte sõltumata selle suurusest või ulatusest ei saavuta edu, kui ta ei suuna oma ressursse teadlikult mõne asja tegemiseks, jättes seejuures tahtlikult tegemata mõne teise asja.

Praktikas on valikute tegemise protsess sujuv ja dünaamiline strateegia koostamise meetod, mis ühendab loogika ja loovuse, et luua asjakohane hüpotees tuleviku kohta. Strateegia keskendub tulevikule, mis on tavaliselt ebakindel ja tundmatu. See tähendab, et on oluline tuua välja eeldused ja uskumused, mis on tehtud valikute taga ning vajadusel muuta valikute tegemise loogikat, et mitte lasta piirata ennast eeldustel ja uskumustel, mis takistavad edu saavutamist.

Kui Te ei vii ellu oma unistusi, siis Teie kliendid ja konkurendid teevad seda sellegipoolest.

Mis peab olema tõsi? 

Lafley/Martini arvates on strateegia kõige olulisem küsimus: Mis peab olema tõsi? 

See on lihtne, kuid võimas tehnika mis tahes valikute uuesti testimiseks.

Selle küsimuse esitamine tehtud valikute kohta võimaldab teil välja tuua edu eeldused. Oluline on märkida, et küsimus ei puuduta seda, mis on tõsi või mis võiks olla tõsi, vaid pigem seda, mis peaks olema tõsi, et strateegia töötaks nii, nagu te seda ette kujutate.

Kui edu saavutamiseks vajalik konkreetne tingimus ei pruugi olla tõsi, siis võib olla see takistuseks võimalikule edule. Tingimuse kehtivuse kontrollimiseks ja kindlustunde suurendamiseks on vaja eeldusi testida. Uuest strateegiast võiks mõelda kui prototüübist ja nagu iga prototüüpi, tuleb ka seda testida.

Strateegia koostamine P2W raamistiku abil toetab ettevõtteid, kelle soov on areneda, kes tahavad kiiresti laieneda, kasvada või jooksevad pidevalt ajaga võidu. P2W raamistiku kasutamisel strateegia väljatöötamisel on mitmeid eeliseid.

  1. Esiteks muudab see kogu strateegia kujundamise protsessi oluliselt kiiremaks ja kergemaks; Ühe päeva jooksul jõuab koostada testimiseks mitu strateegia prototüüpi, kui moodustatud on mitu meeskonda, võrreldes tavamudeliga, kus kogu protsess võtab nädalaid või isegi kuid. 
  2. Teiseks P2W raamistiku saab kasutada mis tahes strateegilise väljakutse puhul, ka sisemiste, tugifunktsioonide puhul. Ning siinkohal on oluline mõista, et strateegia ei ole ainult juhtkonna tööriist! 
  3. Kolmandaks, kui strateegia on välja töötatud ja kogu ettevõttes kasutusele võetud, suurendab see oluliselt töö kiirust, sest pakub otsuste tegemiseks selget ja võimsat konteksti.

P2W strateegia koostamine koosneb kolmest sammust:

1. Valiku tegemine

A. Strateegilise väljakutse sõnastamine(30 min)

Ainus põhjus uue strateegia väljatöötamiseks on see, et praegune strateegia ei ole enam piisav.Strateegiat on vaja selleks, et viia teid praegusest kohast sinna, kuhu soovite jõuda, ja selleks on vaja planeerida ressursse. (MITTE sellepärast, et käes on planeerimishooaeg!)

Sõnastage strateegiline probleem küsimuse vormis, kasutades selleks sõnastust “Kuidas me võiksime” (ingl. “How Might We”). Sellist sõnastust kasutavad disainerid ja te disainite uut strateegiat! Oluline on kasutada just sellist sõnastust, sest alternatiivne küsimus “Kuidas me saame” (ingl. “How can we”) kirjeldab praegust võimekust ja “kuidas me peaksime” (ingl. “how should we”) eeldab hinnangut ning viimased piiravad mõtlemist.

Tegemist on lühikese ajurünnakuga, selleks, et defineerida ja leida konsensus ees seisva strateegilise probleemi näol.

Strateegiliste väljakutsete näited:

Kuidas me võiksime suurendada keskmise suurusega ettevõtete osakaalu portfellis?

Kuidas me võiksime oma innovatsiooni ROI-d parandada?

Kuidas me võiksime suurendada püsiklientide käibe osakaalu?

Kuidas me võiksime suurendada brändi nähtavust sihtrühma jaoks?

Kuidas me võiksime suurendada ärikliendile suunatud teenuste osakaalu portfellis?

B. Laiendage valikuid(30 minutit)

Selle koha peal erineb P2W protsess traditsioonilisest strateegia väljatöötamisest: selle asemel, et proovida kohe probleemi parima võimaliku lahendusega lahendada, tuvastage vähemalt kaks erinevat samaväärset valikut või alternatiivi, mis võiksid veel probleemi lahendada. 

Erinevad alternatiivid nõuavad erinevaid valikuid ja on oluline, et need oleksid käsitletud. 

Valikute laiendamise näited:

Valik 1 – laienda toodet uuele kliendisegmendile.

Valik 2 – tööta välja uus toode/teenus.

C. Strateegiline ambitsioon (Winning aspiration) (30 min)

Kellega me võidame (klientidega)? 

Kelle (konkurentide) vastu me võidame?

Strateegia keskne fookus on ambitsioon. 

Äris ei ole turvalist kohta, kuid kõige turvalisem on tipus või selle lähedal. Kui te ei ole poodiumikohal või püüdlete pidevalt sinna jõudmiseks, siis mitte ainult Teie ei suuna oma ressursse tõhusalt, vaid ka praegused turuliidrid töötavad selle nimel, et te kunagi sinna ei jõuaks.

Määratlege oma mõõdetav strateegiline ambitsioon, et saaksite kindlaks teha, millal võidate. Ära ole tagasihoidlik; ära mängi selleks, et mängida, ega mängi selleks, et mitte kaotada.

Strateegilise ambitsiooni näited:

Esmalt pakuti  pilveinfrastruktuuri maja sisetele arendajatele mõeldud lahendusena. (AWS)

Tunnustatud liider nutikate juhtmevabade helisüsteemide ehitaja targa kodu lahenduste jaoks. (SONOS)

Kõrgtasemel masinõppe krediidiandmise mudel finantsasutuste jaoks(Zest.ai)

D. Kus mängida + kuidas võita (90 minutit)

Millistel turgudel või segmentides suudame olla järjepidevalt parimad? 

Millised on meie eristuvus ning konkurentsitegurid, mis teevad meist igas kohas parima mängija?

Need kaks küsimust moodustavad Teie strateegia keskme. Neid valikuid tuleb vaadata koos. Valides koha, on vaja ka eristuvat väärtuspakkumist koos võimekusega sellega valitseda ning konkurentidest eristuda.

Mõelge läbi kõikide asjakohaste ressursside fookuspunktid: erinevad turud, segmendid, kliendid, kanalid, kategooriad, tootmise etapid jne. Esitage selgesõnaliselt, kus MITTE mängida või kus mängimine lõpetada.

Võidu saavutamiseks kasutatavate väärtuselementide (kvaliteet, hind, kiirus, kogemus jne) osas tuleb olla väga täpne. Vältige üldisi väiteid, nagu “suurepärane kliendikogemus” või “tipptasemel protsessid”. Kui te ei kujuta ette, et konkurent valiks teie valitud väidetest täiesti teistsuguse või isegi vastupidise võiduviisi, siis pole tegemist kuidas võita valikuga. Teisisõnu, kui te ei kujuta ette võitmist „halvema kliendikogemuse” või „häiretega tööprotsessides” siinsete näidete puhul, siis ei ole “parem kliendikogemus” ega “tipptasemel protsessid” valikuks. Need on lihtsalt valikud, millega mängida, mitte mängu võita.

E. Vajalikud võimekused (45 min)

Milliseid põhioskuseid ja tegevusi on meil vaja, et oleksime edukad tehtud valikus: Kuidas võita?

Võimekused on kriitilised praegused ja tulevased põhioskused ja tegevused, mis peavad olema paigas ja sooritatud kõrgeimal tasemel, et saavutada eelis.

Ärge lihtsalt loetlege oma pädevusi. See, et olete milleski hea, ei tähenda tingimata, et see kasvatab Teie väärtuspakkumist. 

Ärge piirake oma valikuid praeguste võimekustega. Keskenduge sellele, mis peab olema paigas, et teie strateegia toimiks, olenemata sellest, kas teil on need võimekused täna olemas või mitte. Võimekusi saab osta, arendada, laenata,sõlmida partnerlust jne. Oluline on, et võimekus on ülioluline selleks, et tagada edu valikus: Kuidas võita?

Näited võimekustest:

Sügav arusaamine kliendi vajadustest

Uuele turule minemise võimekus

Uue innovaatilise toote arendus

F. Haldussüsteemid (45 min)

Kuidas me toetame ja arendame jätkusuutlikult kriitilisi võimekusi?

Haldussüsteemid hõlmavad võtmeprotsesse, struktuure, standardeid, reegleid, ülevaateid, mõõdikuid ja töölaudu, mis tugevdavad teie kriitilisi võimekusi ja toetavad teie strateegilisi valikuid. Nõutava haldussüsteemid on üksühele seotud ühe või mitme võimekusega, mida on vaja selleks, et olla edukas valikus „Kuidas võita?“. Eesmärk on tagada, et teie võimekused säilitavad oma kõrgeima taseme, ja leida viis nende võimekuste kommunikeerimiseks sihtrühmale. 

Haldusüsteemide näited:

Klientide nõuandekogu

Müügitoimingute ülevaated

Innovatsiooni juhtimine

2. Mis peab olema tõsi? (45 minutit)

Mis peab olema tõsi

…teie valikute avatuse, struktuuri ja dünaamika osas?

…selle kohta, mida teie ettevõte, kooostööpartnerid ja kliendid tõeliselt väärtustavad?

…teie kriitiliste võimekuste ja toote/teenuse suhteliste kulude kohta?

…selle kohta, kuidas teie konkurendid võivad teie strateegiale reageerida?

Kui olete loetlenud mõned edu eeldused, arutlege, kas on mõni eeldus, mis peab olema tõsi, aga tegelikult te pole kindel, kas antud tingimus on tõsi. Kui leiate sellise riski, siis sellel on suur potentsiaalne mõju teie strateegia edule. Teil võivad olla ka mõned sellised eeldused, mida ei ole võimalik tõestada, aga mida tuleb enne kasutusele võtmist testida.

Viimasesse sammu valige kõige murettekitavamad eeldused, mis peavad tõsi olema ning testige neid.

3. Barjääritest

Katse kavandamine (45 minutit)

Milline aspekt on Sinu jaoks kõige murettekitavam?

Millele on vaja kinnitust saada?

Mille testimine annaks teile enesekindlust?

Mis saab olema teie edu mõõdupuu?

Nende küsimustega toimub põhihüpoteesi testimine ja kui olete selle läbinud, olete lõpetanud strateegia kujundamise protsessi.

Pange tähele, et “Mängi selleks, et võita” strateegia kujundamise protsess pöörab tavapärase analüüsi-planeeri-käivita meetodi pea peale, kirjeldatud “Mängi selleks, et võita” mudel on kiiresti muutuvate turutingimuste jaoks asjakohasem.

Loe veel artikleid blogist:

KPI tulemusnäitajad

KPI tulemusnäitajad

Mis on KPI? KPI (ingl. Key Performance Indicator) on tulemusnäitaja, mis kirjeldab kvantitatiivselt organisatsiooni, konkreetse teema või projekti “tervist”. KPI-d kirjeldavad, kuidas meil läheb finantside, personali, klientide, turunduse, müügi jne. KPI erinevad...

Strateegia koostamine – play to win

Strateegia koostamine – play to win

Sellest artiklist leiad ülevaate, milline näeb välja strateegia koostamine “Mängi selleks, et võita” (ingl. Playing to Win ehk P2W) raamistikus. Artiklis on toodud välja sammud, millel raamistik põhineb ning kirjeldatud lühidalt iga sammu sisu. Roger Martin ja  A.G....

OKR metoodika kasu, muutus ja mõju

OKR metoodika kasu, muutus ja mõju

OKR metoodika rakendamisega kaasnevat muutust ja kasu organisatsioonile saab vaadata läbi 2 erineva prisma. Esimene neist organisatsioon kui tervik ning teine protsessi/teekonna vaade. OKR metoodika organisatsiooni vaatest Organisatsiooni kui terviku vaatest loob OKR...

OKR eesmärkide hindamine

OKR eesmärkide hindamine

OKR eesmärkide hindamise erinevad süsteemid OKRide rakendamisega õnnestumiseks on oluline samm, et me hindame püstitatud eesmärkide saavutamise tõenäosust. Kui kindlad me oleme selle eesmärgi saavutamises? Eelkõige on siin mõeldud just võtmetulemuste hindamist, mitte...

Ettevõtte strateegia koostamine – juhtide 10 väljakutset

Ettevõtte strateegia koostamine – juhtide 10 väljakutset

Milliste väljakutsetega seisavad silmitsi juhid, kelle ülesanne on välja töötada organisatsiooni strateegia? Roger Martini (Rotman School on Management) läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et: 67% juhtidest usub, et nende organisatsioonis on strateegia...

Kõik on võimalik!

Võta minuga ühendust

 

Telefon

(372)-5660-4603

E-posti aadress

relika@edukaks.ee

 

Ettevõtte strateegia koostamine – juhtide 10 väljakutset

Ettevõtte strateegia koostamine – juhtide 10 väljakutset

Ettevõtte strateegia koostamine - 10 väljakutset

Milliste väljakutsetega seisavad silmitsi juhid, kelle ülesanne on välja töötada organisatsiooni strateegia? Roger Martini (Rotman School on Management) läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et:

67% juhtidest usub, et nende organisatsioonis on strateegia väljatöötamisega lood halvasti.

Harvardi ärikooli professor David Collis on veelgi otsesem:

“See on väike räpane saladus: Enamik juhte ei oska sõnastada oma äri eesmärki, ulatust ja konkurentsieeliseid. Ja kui nemad ei suuda, ei suuda seda ka keegi teine.” Martini uuring toetab seda:

43 protsenti juhtidest ei oska rääkida enda organisatsiooni strateegiast. 

Martini uurimistöö, mille ta viis läbi 500 juhiga 25 ettevõttest selgitas välja 10 peamist väljakutset, millega seistakse silmitsi strateegia väljatöötamisel.

ettevõtte strateegia koostamine - 10 väljakutset

1| Aeg (96 protsenti).

Kõige sagedamini välja toodud väljakutseks ettevõtte strateegia väljatöötamisel on aeg. Paljud juhid on ülekoormatud erinevate tegevustega, sest neil on vaja tulla toime vähendatud arvu inimeste ja rohkete kohustustega. Juhid võivad silmitsi seista pettekujutelmaga, et mida rohkem nad tegevusi to-do listist maha saavad, seda rohkem nad saavutavad, aga alati ei pruugi olla seal võrdeline seos. Kui palju on tegelikult nimekirjas tegevusi, mis ei toeta strateegia elluviimist või on see seos väga ähmane? Kui juhid isegi sooviksid võtta aega, et mõelda strateegiliselt, siis pikad to-do nimekirjad tekitavad neis süütunnet. Kaasa ei aita ka see, et nädala koosolekutel ja raportites ei vaadelda, ega hinnata aega, mida kasutati strateegiliseks mõtlemiseks. Ja kui ära tegemist vajavate asjade nimekiri on pikk, siis strateegilise mõtlemisele planeeritav aeg on esimene, mille arvelt aega võetakse. 

Aga kuidas saab niimoodi olla üldse kindel, et tehakse õigeid asju?

2| Pühendumuse puudumine (72 protsenti).

Teiseks väljakutseks, millega juhid tegelema peavad on töötajate tahe toetada ja pühenduda strateegia elluviimisele.  Sellise pühendumise saavutamine on väljakutsuv mitmel põhjusel.

Esiteks on pühendumus madal, kui inimesed ei ole teadlikud strateegia olemasolust või nad ei saa sellest aru. Harvard Business Schooli uuring tõi välja šokeeriva tulemuse, tervelt 95% suurte organisatsioonide töötajatest ei tea või ei mõista oma ettevõtte strateegiat. Mitmed juhid ei pruugi selle väitega nõustuda, kuid oluline on siinjuures teada, kui suur on selliste töötajate osakaal just konkreetses ettevõttes, sest siin taga võib olla ka huvipuudus, mis toob omakorda kaasa muid probleeme töökeskkonnas.

Teisena saab madala pühendumise põhjuseks tuua välja, et  inimesed, ei saa aru, miks tehti just selline strateegia ja kuidas see aitab neil saavutada oma eesmärke. Uuring, mis hõlmas 23 000 töötajat näitas, et

ainult 20 protsenti neist ütlesid, et nad mõistavad, kuidas nende ülesanded on seotud organisatsiooni eesmärkide ja strateegiaga.

Kui juhid ei suuda põhjendada, miks strateegia on just selline, nagu ta on, ei ole mõtet ka sealt tulenevaid ülesandeid laiali jagada, sest pühendumus sellistele tegevustele on minimaalne.

Seose loomiseks igapäevaste tegevuste ja organisatsiooni üldiste eesmärkide vahel on hea rakendada OKR metoodikat. Loe täpsemalt: Objectives and Key Results

    3| Prioriteetide puudumine (60 protsenti).

    Suurt frustratsiooni tekitab olukord, kui juhtkonna tasemel puudub selge nägemus prioriteetidest. Kui tähtsaid teemasid on rohkem, kui neid, millega korraga tegeleda jõuab ja juhtkonnalt ei tule selgeid juhiseid, millele peaks keskenduma ja miks, on töötajatel endal raske seda otsustada, sest nad ei pruugi tajuda tervikut. Prioriteetide puudumine võib põhjustada soovi tegeleda korraga liiga paljude asjadega, mis omakorda viib pettumuseni, sest asjad ei saa kuidagi tehtud ning samuti võib tekkida vastuolu erinevate üksuste vahel.

    Hea strateegia nõuab kompromisse, et leida just need tegevused, mis omavad kõige rohkem mõju seatud eesmärkide saavutamisele.

    Prioriteetide seadmisel ja haldamisel aitab edu saavutada OKR metoodika rakendamine. Metoodika näeb ette, et organisastiooni tasemel seatud eesmärgid ja võtmetulemused on lähtekohaks meeskondadele oma eesmärkide seadmisel. Organisastiooni tasandi OKR eesmärkide seadmise periood peaks sealjuures olema piisavalt pikk, et meeskondadel jääks piisavalt aega probleemide lahtimõtestamiseks ning lahenduste väljapakkumiseks ja võimaldaks parima tulemuse saavutamist.

    4| Status quo (56 protsenti).

    Paljud sotsiaalvaldkonna uuringud näitavad, et inimesed eelistavad status quo-d muutustele. Kõik, mis on harjumuspärane on meie jaoks turvaline ja muutused ebaturvalised, sest me ju väga täpselt ei tea, mida muutus endaga kaasa toob. Kui muudetakse strateegiat, siis koos sellega muutub ka ressursside jaotamine, kui palju kulub aega, milliseid oskusi meil on vaja ning kui palju raha see nõuab. Kuna strateegia väljatöötamisel tehakse alati kompromisse, siis see tähendab sageli seda, et kui teatud inimesed saavad ressursse juurde, kui teised jäävad ressursist ilma. Ja on ilmselge, et need, kes ressursse kaotavad, eelistavad asju hoida nii nagu nad on. Teine argument, mida status quo säilitamiseks kasutatakse on “kui asi töötab, siis ärge seda puutuge”. Meeskondade jaoks, kes on kogenud edu varasema strateegia raames, tundub muudatuste tegemine vastuolus terve mõistusega, seega on nende küsimus: “Miks muuta seda, mis tegi meid edukaks?” Asjad, aga mida nad ei pruugi mõista on, et varasem strateegia ei taga enam edu, sest turu olukord võib olla muutunud, väärtused, mida kliendid hindavad on aja jooksul muutuvad ning konkurentsiolukord ei ole enam see, mis ta oli eelmise strateegia väljatöötamise ajal. Starbucksi tegevjuht Howard Schultz on öelnud:

    “Me ei saa olla rahul status quoga. Igasugune äri, mis täna juhindub status quo-st on surmale määratud.”

     

    5| Ei saada aru, mis asi on strateegia (48 protsenti).

    See segadus valitseb isegi suurte organisatsioonide juhtkondades. Põhjuseks võib olla strateegia abstraktne olemus, kuid ka väga erinevad käsitlused strateegia olemusest ning tööriistad, mille abil strateegia koostamine on korraldatud. Sagedamini aetakse strateegiat segamini visiooni, missiooni, eesmärkide ja isegi taktikaga. Suutmatus defineerida strateegia olemust ja tuua näiteid, jätab ruumi erinevateks tõlgendusteks ning ebaefektiivsete plaanide koostamiseks ja ebatõhusa kommunikatsiooni tekkimiseks.

    Alustuseks on vaja luua ühine arusaam, millest me räägime, kui me räägime strateegiast. Milliseid teooriad ja tööriistu me rakendada kavatseme ja millistele küsimustele me vastuseid otsime?

    6| Strateegilise mõtlemise oskuse ja tööriistade puudus (48 protsenti).

    Paljud juhid ei tegutse strateegiliselt lihtsalt sellepärast, et nad pole seda kunagi teinud. Nad ei ole õppinud, kuidas mõelda ja tegutseda strateegiliselt ning kuidas strateegiat arendada ning ellu viia. Selleks, et strateegiat paremini mõista, on meil vaja sellest paremini aru saada ja seda strateegiliselt mõista. Uuringud on näidanud, et 90 protsenti direktoritest ja asepresidentidest ei ole läbinud strateegilise juhtimise koolitust. Harris Interactive 154 ettevõttega tehtud uuringus leiti, et

    vaid 30 protsenti juhtidest on strateegilised mõtlejad.

    Ülemaailmne uuring näitas samas seda, et kui ainult 28 protsenti tegevjuhtidest tundis, et nende meeskonnal on vaja parandada strateegilise juhtimise kompetentsi, siis meeskonna juhtidest rohkem kui pooled leidsid, et nende strateegilise juhtimise oskused vajavad parandamist. Procter & Gamble’i tegevjuht A. G. Lafley on öelnud: „Ei ole olemas ühte täiuslikku strateegiat, mis kestaks igavesti. Võitmiseks on mitu võimalust peaaegu igas tööstusharus. Sellepärast on strateegilise mõtlemisvõime ülesse ehitamine ja arendamine teie organisatsioonis elutähtis.”

    7| Kooskõla puudumine (48 protsenti). 

    Erinevad meeskonnad organisatsioonis on harjunud koostama oma strateegiat ja seadma endale oma eesmärke. Mõnikord on need teiste meeskondade ja plaanidega kooskõlas, kuid vahel pigem mitte. Kui kooskõla on puudu, hakkab toimuma võimuvõitlus ja selle asemel, et üksteisega koostööd teha, hakkavad eri valdkondade juhid üksteisele vastu töötama, et tagada enda seatud prioriteetide ülimuslikkus. Selline kooskõla puudumine võib toimuda ka juhtkondade ja organisatsiooni nõukogu vahel. Mõned organisatsioonid küsivad nõukogu sisendit strateegia koostamiseks, aga mõned esitavad väljatöötatud strateegia nõukogule ülevaatamiseks ja küsimuste esitamiseks. Tegevjuhi edu seisukohalt on selline kooskõla kriitilise tähtsusega. 1000 ettevõtte juhti tõid välja, et

    põhjus number üks, millega õnnestutakse ja millega ebaõnnestutakse on juhatuse ja nõukogu vaheline strateegiline  kooskõla või selle puudumine.

    OKR eesmärkide seadmisel pööratakse tähelepanu nii vertikaalse kui horisontaalse kooskõla loomisele. Vertikaalse kooskõla saavutamiseks põhjendavad meeskonnad, miks nad arvavad, et just selle eesmärgi püstitamine aitab kaasa strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Horisontaalse kooskõla lahtimõtestamine aitab suunata meeskondade tähelepanu ja fookust ühes suunas ning suurendada meeskondade vahelist koostööd.

    8| Pidev tulekahju kustutamine (44 protsenti).

    Nn tuletõrjuta mentaliteet “reageeri kiiresti” algab organisatsiooni tipust. Kui tippjuhtide seas toimub pidev reageerimine igale ettetulevale probleemile, siis võtavad selle käitumise omaks ka kõik teised. Seejärel selline mentaliteet kinnistub ning kõige suurema tunnustuse pälvivad kõige kiiremad reageerijad. Juhid, kes enne vastust põhjalikud kaaluvad, justkui ei tee sama palju, kuid tegelikult on nende töö oluliselt produktiivsem.

    “Mõtleme selle üle,” on lihtne kuid võimas fraas, mis võib kõrvaldada teie ettevõtte reaktiivsuse kultuuri.

    Järgmine kord, kui keegi saadab kiireloomulise  e-kirja või siseneb kontorisse või teeb emotsionaalselt põrutava ettepaneku, võiks sellele vastata: “Mõtleme selle peale.” Ja seejärel võtta aeg ja mõelda, kuidas see aitab kaasa teie ettevõtte strateegia elluviimisele ja toetab eesmärkide saavutamist. Selleks hinnake, milline võiks olla selle ettepaneku edu tõenäosus, milline on selle mõju teie ärile ning milliseid ressursse see vajab. Kui pärast seda analüüsi on selge, et uus ülesanne arvatavasti ei toeta teie eesmärke ja strateegiaid, ei ole ressursside erakorraline eraldamine sellele põrutavale ettepanekule ka õigustatud.

    Kui organisatsioonis rakendatakse OKR metoodikat, annab just see raamistik ette head töövahendid hindamaks uusi võimalikke viise soovitud mõju saavutamiseks.

    9| Kvaliteetsete/õigeaegsete andmete ja info puudumine (36 protsenti).

    Strateegilist mõtlemist määratletakse kui võimet luua pidevalt uusi teadmisi konkurentsieelise saavutamiseks. Uue väärtuse loomiseks on oluline saadaoleva info ja andmete oskuslik kombineerimine. Seega on strateegilise mõtlemise tuumaks info ja andmed, mille me oskuslikult kokku paneme, selleks et teha uusi ettepanekuid, tulla välja uute meetodite või lahendustega, et pakkuda veel rohkem väärtust oma klientidele.

    Juhid, kellel puudub õigeaegne ja kvaliteetne info ja andmed oma äri põhiaspektide kohta, puudub sisend, et strateegiliselt mõelda- kuid selle info sügavuti mõistmine on kriitiline, et olla äris edukas. Uuring näitas, et 62 protsenti töötajatest ei suuda tegelikult mõista saadud sisendit. Ilma selgete prioriteetideta ja meetoditeta andmete mõistmiseks, süstematiseerimiseks ja saadud sisendi jagamiseks, jätkub pidev uute meetodite väljatöötamine eesmärkide saavutamiseks. Ettevõtte McKinsey & Company uuring kinnitas,

    kui teemaks on äri kasumlikkuse kasvatamine strateegiliste teadmiste põhjal, siis ainult 35 protsenti 2135-st juhist uskusid, et nende strateegiad põhinesid ainulaadsel ja konkurentsieelist looval sisendil.

    Konkurentsitegurite paremaks mõistmiseks on heaks tööriistaks BAIN´i vajaduste püramiid ja väärtuselementide maatriks. Selleks, et vastata maksimaalselt kliendi vajadustele, on Sul vaja neid eelkõige kuulata ja mõista. Oluline on arusaada, mis on nende jaoks oluline, miks just need väärtused on nende jaoks kõige olulisemad ning kuidas nad tajuvad Sinu pakutava toote või teenuse vastavust oma vajadustele.

    10| Ebaselge ettevõtte siht ja strateegia (32 protsenti).

    On väga keeruline välja töötada strateegiat, kui pole selge, milline on ettevõtte üldine siht ja suund. Mõnes organisatsioonis hoitakse ettevõtte ja äriüksuse strateegiad saladuses. Ilmselt on selle eesmärk ennetada olukorda, et konkurendid ei saaks sellest teada. Kuigi see on ühest küljest arusaadav, siis teiselt poolt on vähe kasu strateegiast, mis peidus on.

    Võimatu on saavutada töötajate täielikku pühendumust strateegia elluviimisele, kui nad ei tea, mis see on.

    Teiseks põhjuseks, miks ettevõtte siht ja suund on ebaselge, on strateegia väljatöötamise protsessi puudumine. Kui 500 juhi käest küsiti, kas “Teie ettevõte on strateegiline?”, siis positiivsete vastuste osakaal oli 45%, mis näitab, et  on palju ettevõtteid, kes ei tea, kuhu nad lähevad.

    OKR eesmärkide rakendamise üheks eelduseks on, et eelnevalt oleks paigas ettevõtte visioon ja missioon, sest just nende järgi toimub strateegia koostamine ja strateegiliste eesmärkide sõnastamine lähtuvalt OKR metoodikast.

    Kasutatud materjal: The Strategic Thinking Manifesto. 

    Loe veel artikleid blogist:

    KPI tulemusnäitajad

    KPI tulemusnäitajad

    Mis on KPI? KPI (ingl. Key Performance Indicator) on tulemusnäitaja, mis kirjeldab kvantitatiivselt organisatsiooni, konkreetse teema või projekti “tervist”. KPI-d kirjeldavad, kuidas meil läheb finantside, personali, klientide, turunduse, müügi jne. KPI erinevad...

    Strateegia koostamine – play to win

    Strateegia koostamine – play to win

    Sellest artiklist leiad ülevaate, milline näeb välja strateegia koostamine “Mängi selleks, et võita” (ingl. Playing to Win ehk P2W) raamistikus. Artiklis on toodud välja sammud, millel raamistik põhineb ning kirjeldatud lühidalt iga sammu sisu. Roger Martin ja  A.G....

    OKR metoodika kasu, muutus ja mõju

    OKR metoodika kasu, muutus ja mõju

    OKR metoodika rakendamisega kaasnevat muutust ja kasu organisatsioonile saab vaadata läbi 2 erineva prisma. Esimene neist organisatsioon kui tervik ning teine protsessi/teekonna vaade. OKR metoodika organisatsiooni vaatest Organisatsiooni kui terviku vaatest loob OKR...

    OKR eesmärkide hindamine

    OKR eesmärkide hindamine

    OKR eesmärkide hindamise erinevad süsteemid OKRide rakendamisega õnnestumiseks on oluline samm, et me hindame püstitatud eesmärkide saavutamise tõenäosust. Kui kindlad me oleme selle eesmärgi saavutamises? Eelkõige on siin mõeldud just võtmetulemuste hindamist, mitte...

    Ettevõtte strateegia koostamine – juhtide 10 väljakutset

    Ettevõtte strateegia koostamine – juhtide 10 väljakutset

    Milliste väljakutsetega seisavad silmitsi juhid, kelle ülesanne on välja töötada organisatsiooni strateegia? Roger Martini (Rotman School on Management) läbiviidud uuringu tulemused näitavad, et: 67% juhtidest usub, et nende organisatsioonis on strateegia...

    Kõik on võimalik!

    Võta minuga ühendust

     

    Telefon

    (372)-5660-4603

    E-posti aadress

    relika@edukaks.ee